Loomade steriliseerimine, kastreerimine ja muud operatsioonid
Sisukord
Veterinaarkirurgia on üks Südalinna loomakliiniku põhisuundi. Kaasaegne operatsioonisaal ning anesteesia ja monitooringu aparatuur võimaldavad meil läbi viia pikki operatsioone ka kõrges eas või kriitilises seisus patsientidele. Erakorraliste ja keeruliste lõikuste kõrval teostame aga ka igapäevaseid plaanilisi operatsioone nagu koerte, kasside ja muude lemmikloomade steriliseerimine ning kastreerimine.
Lemmiklooma heaolu, valuvabadus ja ohutus on meie jaoks esmatähtsad nii operatsiooni ajal kui ka sellest taastumisel.
Rutiinsed operatsioonid – koerte ja kasside steriliseerimine ning kastreerimine
Lemmikloomade steriliseerimine ja kastreerimine aitavad ennetada tõsiseid tervise- ja käitumisprobleeme hilisemas eas.
Kassi steriliseerimine ja kastreerimine
Kasside puhul on nii steriliseerimine kui ka kastreerimine soovitatav ette võtta enne suguküpsuse saavutamist, tavaliselt alates kuuendast elukuust.
Isase kassi kastreerimine hoiab ära territooriumi märgistamise. Operatsioon on kiire ja loom taastub sellest reeglina juba järgmiseks päevaks. Emase kassi steriliseerimine hoiab ära jooksuajad ja soovimatud pesakonnad. Samuti vähendab varajane steriliseerimine piimanäärmekasvaja ja emakapõletiku tekkimise tõenäosust vanemas eas.
Koera steriliseerimine ja kastreerimine
Õige aeg koera steriliseerimiseks või kastreerimiseks sõltub tõust, suurusest ja individuaalsest arengust. Sobiva aja määramiseks tasub konsulteerida loomaarstiga, kuid eeldatava täiskasvanukaalu järgi on soovituslikud ajad järgmised:
- Väikest kasvu koerad (kuni 10 kg): 6–9 kuu vanuselt
- Keskmist kasvu koerad (11 – 25 kg): 9–12 kuu vanuselt
- Suured koerad (üle 25 kg): 12–18 kuu vanuselt või isegi hiljem, et koera luustik ja liigesed jõuaksid suguhormoonide toel täielikult välja areneda.
Isase koera kastreerimine aitab vältida eesnäärmehaiguseid ja munandikasvajaid ning ennetada ja vähendada testosteroonist tingitud käitumisprobleeme. Emase koera steriliseerimine lõpetab jooksuajad, hoiab ära soovimatud tiinused ning välistab eluohtliku emakapõletiku (püometra) tekke. Sarnaselt kassidele vähendab varajane steriliseerimine (enne esimest või teist jooksuaega) piimanäärmekasvajate riski vanemas eas.
Küüliku steriliseerimine ja kastreerimine
Küüliku steriliseerimine või kastreerimine tasub ette võtta kohe pärast suguküpsuse saavutamist, alates neljandast kuni kuuendast elukuust.
Isasloomade kastreerimine vähendab oluliselt hormonaalset agressiivsust, territoriaalset käitumist ja sirtsutamist. Operatsioon on madala riskiga ning loom naaseb oma tavapärase elurütmi juurde enamasti juba mõne päevaga. Emase küüliku steriliseerimine hoiab ära soovimatud pesakonnad ja valetiinused. Mis aga veelgi olulisem, õigeaegne lõikus kaitseb lemmikut emakavähi ja -põletike tekkimise eest, mille risk on vanematel küülikutel erakordselt kõrge.
Küülikute puhul tuleb meeles pidada, et nende ainevahetus on kasside ja koertega võrreldes erinev ning neid ei tohi enne operatsiooni näljutada. Toit ja vesi peavad olema kättesaadavad kuni kliinikusse tulekuni.
Kasvajate eemaldamine
Lemmikloomadel esinevad kasvajad jagunevad kõige üldisemalt kahte suurde kategooriasse – healoomulised (lipoom, histiotsütoom, papilloom) ja pahaloomulised (lümfoom, mastotsütoom, melanoom, hemangiosrakoom, adenokartsinoom, osteosarkoom).
Esimene samm iga kasvajalise moodustise puhul on teha kindlaks, millega on tegu, sest sellest sõltub edasine ravi.
Healoomulisi kasvajaid (näiteks lipoome ehk rasvakasvajaid) ei pea alati kohe eemaldama. Operatsioon on vajalik siis, kui moodustis kasvab liiga suureks ja hakkab liikumist segama või kui see haavandub. Avanenud kolle eritab mäda ja haavaravi siin ei aita, sest kasvajakude jääb sisse. Kirurgiline eemaldamine on ainus viis probleem lõplikult lahendada.
Kui tegemist on pahaloomulise kasvajaga, siis piiritletud kasvaja puhul on kirurgiline eemaldamine kõige tõhusam ravi. Nii on võimalik kasvajakude tervete piiridega kehast kätte saada. Samas on pahaloomulisi kasvajaid, mida lõigata ei saa. Näiteks lümfoom on süsteemne haigus ja vajab keemiaravi. Samuti ei pruugil kirurgial mõtet olla, kui röntgen või ultraheli näitavad, et kasvaja on juba andnud siirded kopsudesse või teistesse elunditesse.
Kasvajate tüüpide, diagnoosimise ja ravi kohta loe täpsemalt meie onkoloogia lehelt.
Ortopeedilised operatsioonid
Ortopeediline kirurgia on suunatud lemmikloomade luude, liigeste, kõõluste ja sidemete ravile. See hõlmab nii traumade tagajärjel tekkinud luumurdude fikseerimist kui ka plaanilisi lõikusi, mille hulka kuuluvad näiteks põlve ristatisideme rebendi kirurgia ja põlvekedra luksatsiooni korrigeerimine.
Liigeseprobleemidest annavad märku looma muutunud käitumine: lonkamine, vastumeelsus hüpata või treppidest käia või ka varasemast väiksem mängulust. Kui märkad oma lemmikul liikumisraskusi, tule ortopeedilisele konsultatsioonile ning selgitame välja mure põhjuse.
Erakorraline kirurgia ja traumatoloogia
Tegeleme ootamatute ja eluohtlike vigastuste kirurgilise raviga. Erakorralise kirurgia käigus teostame esmajärjekorras elupäästvaid protseduure:
- Sisemiste ja väliste verejooksude sulgemine;
- Kahjustada saanud siseorganite kirurgiline taastamine;
- Erakorraliste seisundite, nagu maokeeru ja püometra (emakapõletiku) kirurgiline ravi;
- Soolesulguste kõrvaldamine ja neelatud võõrkehade eemaldamine seedetraktist;
- Ulatuslike puremishaavade puhastamine, kahjustunud kudede eemaldamine ning haavade õmblemine.
Operatsiooniks valmistumine
Lemmiklooma turvalisuse seisukohast on oluline tagada, et looma magu oleks narkoosi ajaks tühi. See hoiab ära oksendamise ja sellest tingitud tüsistused anesteesia ajal. Tänapäevased suunised soovitavad täiskasvanud koerte ja kasside toitmine lõpetada 6–8 tundi enne operatsiooni. Kutsikate, kassipoegade ja kääbustõugude puhul on see aeg aga lühem ning kõige kindlam on konsulteerida loomaarstiga.
Värske joogivesi peaks olema loomale kättesaadav kogu eelneva öö jooksul, kuid veekauss tuleks eest ära võtta 2 tundi enne kliinikusse tulekut.
Päev või paar enne protseduuri võib koera puhtaks pesta, sest puhas nahk ja karv vähendavad operatsiooniriske. Lisaks ei tohi haava pärast operatsiooni mõnda aega märjaks teha.
Kui lemmikloom võtab igapäevaselt ravimeid, pea arstiga nõu, kas neid operatsioonipäeval manustada.
Enne kliinikusse tulekut tee koeraga rahulik jalutuskäik, sest see muudab looma enesetunde kliinikus mugavamaks.
Lemmiklooma kodune hooldus pärast operatsiooni
Narkoosist toibuv lemmikloom on uimane ja vajab taastumiseks sooja ja vaikset aset põrandal (mitte diivanil, kust ta võib maha kukkuda). Toitu ja vett tasub pakkuda alles siis, kui loom on täielikult ärganud ja kõnnib kindlalt.
Lemmikloom ei tohi haava lakkuda. Haavapõletiku ja õmbluste lahtituleku vältimiseks tuleb kasutada järjepidevalt kaitsekraed või operatsioonijärgset särki.
Kontrolli haava paar korda päevas. Normaalne haav on puhas ja kuiv. Kerge punetus ja väike turse on esimesel paaril päeval tavalised. Haava ei tohi ise puhastada, kreemitada ega märjaks teha, välja arvatud juhul, kui arst on seda määranud.
Kõige olulisem on, et lemmikloom saaks rahulikult paraneda. Vältida tuleks jooksmist, hüppamist, treppidest käimist ja teiste loomadega mängimist.
Ravimeid tuleb anda vastavalt arsti ettekirjutustele. Ravimikuuri ei tohi enneaegselt lõpetada, isegi kui loom tundub täiesti terve. Mitte kunagi ei tohi loomale anda inimeste valuvaigisteid, kuna need on lemmikloomadele eluohtlikult mürgised.
Kliinikuga tuleb kohe ühendust võtta, kui:
- Haavast tuleb verd, mäda või see haiseb;
- Õmblused on lahti läinud või haav on rebenenud;
- Loom on loid ja keeldub söögist-joogist kauem kui 24 tundi.
- Loom kiunub või näitab muid tugeva valu märke.
